Kas tõde skvaleeni kohta on mahasurutud?

Seda on siin oluline arutada, sest eestlastele pakutakse skvaleeni sisaldavat vaktsiini

[Palun andestage keele vigade eest, vaadke mu keel.]

Kokkuvõte 20 aastat tagasi poleks olnud kahtlust, et  eestlatele pakutud Pandremixi gripivaktsiinis sisalduv skvaleen põhjustab immuunsüsteemi häireid, mille tagajärjel tekkisid kudedevastased immuunsusreaktsioonid, n.n. autoimmuunhaigused. Seda olid kinnitanud mitmed eksperimentaaltööd . Siis aga tulid uurimused, mis seda eitasid. See seostus sellega, et skvaleeni hakati kasutama vaktsiinides,  võimendamaks tema immuunsüsteemi ärritava toime tõttu vaktsiini antikehasid loovat toimet. Seda kasutati antraksi vaktsiinis, mida anti mitmesajale tuhandele USA sõdurile Lahesöjas. Siis tekkisid paljudel autoimmuunhaiguste sümptomid. Üle 100.000 neist on taotlenud seetõttu sõjaväelt rahalist kompensatsiooni (kokku miljardite dollarite suuruses summas). Seoses sellega hakkasid tulema uurimused, mis eitasid skvaleeni autoimmuunhaigusi tekitavat efekti. Vaatamata sellele, et USA kongress (riigipäev) on korduvalt nõudnud USA sõjaväelt skvaleeni sisaldava vaktsiini ja autoimmuunhaiguste vahelise seose uurimist, on sõjavägi sellega viivitanud kuni 2009 (Lahesõda toimus 1990-91). Selle uurimuse järelduseks oli, et vaktsiin ei põhjustanud haigust. Uurimuse aruanne sisaldas aga nii mitmeid puudusi (metodoloogilisi vigu), et kongress lükkas selle tagasi ja nüüd oodatakse uut aruannet.Vahepeal on tulnud sõltumatuid uuringuid, mis näidavat seost autoimmuunhaiguste sümptomide ja skvaleeni sisaldava vaktsiini kasutamise vahel. Ka vaktsiinitootjatel on skvaleeni suhtes suured finantshuvid. On dokumenteeritud, et kui vaja, on ravimitootjad tellinud oma toodete edendamiseks “soovitud uurimistulemusi” või on sponsorluslepingusse pandnud nõue, et uurija võib avaldada ainult tootja poolt heakskiidetud tulemusi (selle abil on salastatud tähtsaid kõrvalmõjusid, näide siin). Järelikult näib olevat põhjust arvata, et uurimused, mis eitavad skvaleeni kahjuliku mõju, on petlikud. Murettekitav on asjaolu, et eestlastele pakkutud Pandremix vakstiin sisaldab miljon korda rohkem skvaleeni kui ülal nimetatud antraksi vaktsiin sisaldas, mida anti USA sõduritele.

Vaktsiini tootja Smith-Kline-Glaxo väidab, et Pandremix vaktsiin, mida nüüd antakse eestlatele, on turvaline. Aga on põhjust arvata, et skvaleen, mida see vaktsiin sisaldab, võib tuua kaasa tõsiseid komplikatsioone autoimmuunhaiguste näol. Nende haiguste puhul tekitab keha immuunsüsteem omaenda kudede vastaseid antikehasid ja see toob kaasa tõsiseid kroonilisi tervisehäireid.

Algusest peale oli selge, et skvaleen on ohtlik

Skvaleeni kahjulikkus näis alguses (20 aastat tagasi) olevat mittevaieldav. Tuli üle 20 uurimuse, mis näitasid, et süstitud skvaleen on kahjulik, ja asi näis selge ja loogiline. Oli selge, et skvaleen ärritab immunsüsteemi ja teati, et sellised ärritused võivad viia immuunsüsteemi tasakaalust välja ja sellega luua immuunsusreaktsioone omaenda keha vastu – autoimmuunhaigust, näiteks reumat (vaadake ka allmärkus nende haiguste kohta). Seepärast näis see skvaleeni mõju loogilisena ja skvaleeni kasutati uurimise otstarbel isegi autoimmuunreaktsioonide loomiseks hiirte juures. Aga hiljem tulid uurimused, mis näisid skvaleeni kahjulikku mõju eitavat.

Tõde allasurutud?

Kuidas sai kord selgena ja hästi kindlakstehtuna näiv asi muutuda vaieldavaks?

Kas see oli seotud skvaleeni kasutamisega vaktsiinides, mis algas 1990 aastate alguses?

Kas oli põhjus kahtlustes, et USA sõdurid, kes said skvaleeni sisaldavat antraksi vaktsiini, põdesid immuunhaigusi? 1997 oli üle 100.000 sõduri taotlenud kompensatsiooni kehalise kahju eest, nende seas olid mitmed raskesti halvatud. Haigust nimetati Gulf War Syndrome (GWS).

Tulane Ülikool USA-s leidis, et nende sõdurite seas, kes olid haigestunud peale skvaleeni sisaldava vaktsiini saamist, olid 95 protsendil skvaleeni antikehad (mis võivad tekitada autoimmuunsust), väljavõte:

“The substantial majority (95%) of overtly ill deployed GWS patients had antibodies to squalene. All (100%) GWS patients immunized for service in Desert Shield/Desert Storm who did not deploy, but had the same signs and symptoms as those who did deploy, had antibodies to squalene,” . “In contrast, none (0%) of the deployed Persian Gulf veterans not showing signs and symptoms of GWS have antibodies to squalene.” (Kokkuvõtte sellest uurimusest leiate siin)

On ilmne, et USA sõjaväel oli suur põhjus eitada skvaleeni kahjulikku mõju, sest muidu oleksid nad pidanud maksma miljardeid nendele, kes olid põdenud GWS-i.

USA uurija Dr. Mery Nass on kritiseerinud sõjaväe keeldumist skvaleeni mõju korralikult uurida. 1999, viis aastat peale Lahesõda, oli GWS kohta tehtud 166 uurimistööd. Dr Nass leidis oma üllatuseks, et mitte ükski neist ei käsitlenud GWS-i seost skvaleeni sisaldava antraksi vaktsiiniga. Peale seda avastust, millest ta teatas USA kongressile, nõudis kongress korduvalt, et sõjavägi teeks uurimuse vaktsiini kasutamise seose kohta GWS-iga, aga  2007 polnud seda ikka veel tehtud (2009 tuli söjaväe uurimisaruanne, mis väitis, et GWS-i pole olemas, aga selles olid mitmed ja olulised metodoloogilised vead (vaata allmärkus), ning hiljuti nõudis USA kongress selle aruande ülevaatmist).  Oma tunnistuses USA kongressi ees 2007 kirjutab dr. Nass ka, et USA sõjaväe arvamus, nagu poleks skvaleeni sisaldava antraksi vaktsiini kasutamise  ja GWS-i vahelise seose uurimine põhjendatud, on vastusolus kolme sõltumatute eksperide paneeli järeldustega. Ta leiab  USA Kaitseministeeriumi (DoD) uurimuses suuri puudusi:

Studies performed by the Defense Department since 1998 have uniformly found the anthrax vaccine to be safe, as did one Institute of Medicine (IOM) Committee funded by the Defense Department.  However, that committee chose to ignore all anthrax vaccine-related studies of Gulf War illnesses,[17] and also failed to use the traditional weight-of-evidence approach.[18] The DoD studies are filled with methodological errors, as outlined by FDA in the vaccine label.[19] Yet it was these studies that formed the primary basis for the 2002 IOM report used by DoD to validate the vaccine’s safety.

Tsitaadi kokkuvõtte: USA ravimiteamet FDA on leidnud, et kaitseministeeriumi uuringud antraksivaktsiini kohta on täis metodoloogilisi vigasid. Siiski oli see uurimus aluseks DoD teatele, mis kinnitab vaktsiini turvalisust.

Dr Meryl Nass leiab, et on olemas uuringud, mis eitavad DoD arvamust, et antraksi vaktsiin on ohutu:

“..non-DoD studies suggest the anthrax vaccine was a contributor to Gulf War illnesses, and a cause of multiple chronic medical problems.  These studies include one by Unwin et al., which found British anthrax vaccinations to have increased the risk of chronic Gulf War illnesses by 50% in Gulf War veterans, and by 230% in a small cohort of vaccinated Bosnia veterans.[22] The Canadian Department of National Defense hired a contractor to investigate Gulf War exposures and subsequent illnesses.  Anthrax vaccine recipients had a 92% greater chance of developing chronic fatigue than unvaccinated veterans.[23]

Tsitaadi kokkuvõtte: Briti uurimus leidis, et [skvaleeni sisaldavat] antraksi vaktsiini saanud sõduritel oli 50% kõrgem risk põdeda GWS-i. Grupil, kes sõdis Bosnias, leiti isegi 230% suurem risk. Kanada Kaitseministeeriumi uuring leidis, et antraksi vaktsiini saanud sõduritel oli 92% suurem risk põdeda kroonilist väsimust (üks GWS sümptomitest) kui neil, keda polnud vaktsineeritud.

Teadusajakiri Science esitas samuti kahtlusi, et USA sõjavägi suurub maha tõde GWS kohta:

“Questions about the Pentagon’s ability to objectively study Gulf War illness have dogged the department for years and spawned numerous conspiracy theories. Removing those doubts has proven difficult. Just 6 weeks ago, an independent panel reported that the Pentagon had worked “diligently … to leave no stone unturned.” But that conclusion was spoiled by nasty disputes among panel members and staff, some of whom charge that its review was flawed and anything but independent.” [Enserink M. Medicine: Restoring Faith in the Pentagon. Science 2001;291(5505):816.]

On selge, et ei saa usaldada USA Kaitseministeeriumi arvamust, nagu ei oleks skvaleeni sisaldav vaktsiin põhjustanud immuunhaigusi sõdurite seas.

Teine tähtis grupp,  kellel on suur huvi alla suruda tõde skvaleeni ohutuse kohta, on need ravimitootjad, kes kasutavad skvaleeni oma vaktsiinides, sealhulgas eestlatele pakutud Pandremixi tootja Smith-Kline-Glaxo.

On teada, et suurettevõtted on korduvalt, kui nende huvid teatud valdkonnas on olnud ohustatud, üritanud luua muljet, s.h. uuringutulemuste võltsimisega, et uurijad on erinevatel arvamustel, mistõttu asi näib olevat “kontroversiaalne”.

Nagu varem öeldud, on “tellitud uurimistulemused ja uurijate arvamused” suur probleem täna USA-s, kus enamus ülikoolidest ja uurijatest sõltuvad suurettevõtete toetusest (vaadake näiteks Drug Companies & Doctors: A Story of Corruption ja minu artikkel Dysfunctional science – Towards a “pseudoscientfic world order” (2000) ning “How industry manipulates science“).

On ilmselt põhjust arvata, et skvaleeni kahjulikkuse küsimuse muutmine vaieldavaks võib olla kunstlikult loodud illusioon vaktsiinide edendamiseks.

Igal juhul on olemas eksperimentaalseid ja kliiniliseid uuringuid, mis on leidnud, et skvaleen võib tekitada tõsiseid autoimmuunseid haigusi. Seeetõttu on hästi põhjendatud olla asjaga ettevaatlik – nagu olid saksa sõjaväe eksperdid.

Neile, kes ei tea, mida uskuda, annan lihtsa juhtnööri:

Juhtnöör “kontroversiaalsete” uurimuste hindamiseks

Kui on olemas uurimistulemused, mis näitavad, et teatud suurt kasumit andev toode on kahjulik,  ja samas on  olemas ka uuringud, mis seda kahjulikkust eitavad, on hästi põhjendatud arvata, et viimane uuring on võltsitud. Sama kehtib juhul, kui toote kasutamine on toonud suure hulga inimeste seas kaasa tõsisedid haigusi.

Lõppjäreldus

On selge, et on olemas suured finantsilised põhjused tõde mahasuruda skvaleeni ohtlikkuse kohta. Skvaleeni sisaldava, USA sõduritele süstitud antraksi vaktsiini asjas on selge, et seda on süstemaatiliselt alla surutud, ning uuring on sisaldanud palju eksitavaid vigu, mis tekitab kahtluse, et tõde  skvaleeni ohtlikkuse kohta tahtakse niiviisi varjata.

On ka selge, et sõltumatud uuringud on leidnud skvaleeni sisaldava vaktsiini ja autoimmuunhaiguse sümptomide vahelise (GWS puhul) seose.

Seepärast on põhjust arvata, et uurimus, mis eitab, et skvaleeni süstimine on kahjulik ja võib tuua kaasa tõsiseid kroonilisi autoimmuunhaigusi, ei ole usaldatav.

Eestlatele pakutud vaktsiinis skvaleeni sisaldus miljon korda suurem

Kõige tõsisem on asjaolu , et eestlatele pakutud vaktsiin võib olla olulisel määral kahjulikum kui nimetatud antraksi vaktsiin. Viimases oli skvaleeni kogus miljon korda väiksem kui Eestis nüüd pakutud SGK Pandremix vaktsiinis (teises pakutud vaktsiinis pole skvaleeni ega elavhõbedat), vaadake (Dr Bruun Larsen)..

LISA

Saksa peaminister ja valitsus sai skvaleenivaba vaktsiini

Lisaks tahan ka nimetada, et leidsin just kinnituse, et mitte ainult saksa sõjaväe sõdurid vaid saksa valitsuse liikmed, kaasarvatud peaminister Merkel, said skvaleeni ja elavhõbeda vaba vaktsiini, vaadake “German government to get special vaccine“. Samal ajal eitas saksa tervishoiuminister, et skvaleen on kahjulik.

Tekib kahtlus, et võib-olla on olemas kaks “tõde”: ametlik, mis eitab skvaleeni kahjulikkust, ja teatud valitsustele kättesaadavad, (USA sõjaväe finantshuvide kaitseks) salastatud andmed, mis kinnitavad, et skvaleen on kahjulik. Igal juhul on olemas faktid, mis näivad seda kinnitavat.

_____________________________________________________________

Allmärkused

Metodoloogiliste vigade kohta

Teaduslikus uuringus võib tekkida mitut laadi vigu, mis viivad valedele järeldustele. Tavaline viga on, et ei võrrelda võrdseid gruppe. Näieks võib tervete kontrolligrupi tervis olla ebapiisavalt kontrollitud, nii et tegelikult olid osa neist haiged. Sel juhul võib kontroll- ja haigestunute grupi vaheline vahe väheneda või kaduda. Sellise uuringu järeldus, et teatud mõju, näiteks skvaleeni süstimine, ei muutnud olukorda, on siis vale. USA Kaitseministeeriumi uuring skvaleeni sisaldava vaktsiini kohta oli täis selliseid vigu, ja seetõttu ei ole nende järeldus, et skvaleen ei ole kahjulik, õigustatud.

Muide, mitmetes varasemates gripivaktsiinide uurimustes on olnud selline viga, et vakstineeritud grupp koosnes noortest ja tervetest, aga vaktsineerimata grupis olid vanemad inimesed, kes haigestuvad kergemini grippi. Tulemus, et vaktsineerimata inimeste grupis põdes grippi oluliselt suurem osa kui vaktsineeritute grupis, ei ole siis usaldatav. See võib lihtsalt tuleneda noorte suuremast vastupanust. Dr Thomas Jefferson on leidnud, et selliseid olulisi vigu on mitmetes gripivaktsiinide kohta tehtud uuringutes, vaadake “Gripivaktsiinide kaitsev efekt on küsitav“.

Tagasi

Autoimmuunhaiguste kohta

Tavalisemad sellised haigused on:

• Reumaatiline liigeste põletik (arthritis rheumatoides). Tabab: liigeseid, ja haruldaselt nahka ja kopsu.
• Lupus Erythematodes. Tabab: liigeseid, südant, neerusid,  aju, nahka ja ka teisi organeid.
• Slceroderma. Tabab: nahka ja vahel kopsu.
• Sjögreni sündroom. Tabab: sülje- ja pisaranäärmeid ning liigeseid
• Diabetes tüüp 1 (noorsoo diabeet)
• Hashimoto kilpnäärme põletik
• Multipel skleroos (MS). Tabab: närvisüsteemi. Arvatakse, et autoimmuunreaktsioonid selle haiguse puhul on tavaliselt sekundaarsed teatud viiruse infektsioonile, milles viiruse antigeen provotseerib närve ründavaid antikehasid.
• Arteritis temporalis. Tabab: suured arterid peas, kaasaarvatud silmades, mis võib tuua kaasa nägemise kaotuse.
• Addisoni haigus. (Kõrvalneerud)

Kuigi haruldane, on järgmine sündroom seostatud gripivaktsiinidega:

• Guillain Barree sündroom. Tabab: närvisüsteemi, võib tuua kaasa täieliku paralüüsi, mis võib lõppeda surmaga. Olen teadlik juhtumitest nii Rootsis kui Saksamaal, kus Pandremixiga vaktsiineeritud inimesed haigestusid sellesse peaaegu kohe pärast süstimist.

Tagasi

kompensatsiooni