Veel D3 vitamini kohta

USA vangla arst andis 2000 RÜ (rahvusvahelised üksused, inglis keeles IU) D3-vitamiini  päevas 45 vangidele. Märtsil 2006 tabas grippi epideemia vanglat. 45% vangidest haigestusid, aga mitte üks grupis mis sai D-vitamiini.

Oleme varem kirjutanud Jaapani uuringu kohta. Lisan siin natuke rohkem detaile.

Tehti teaduslikult kõrgvaliteetne uuring, milles jagati uuritud 334 koolilast suurt gruppi suvaliselt kahte ossa ja üks osa sai 1200 RÜ D-vitamiini päevas. D-vitamiini grupis haigestus inult 10% gripis, aga nende seas kes ei võtnud seda vitamiini haigestusid 40%.

Siiski oli D-vitamiini doos madalam kui oleks võinud olla võttes arvesse et päivitamise läbi võib laps ühe päeva jooksul saada üle 10.000 RÜ. Pole välistatud et suurem doos oleks andnud võibolla olulisel määral suurema kaitseeffekti. Ei kontrollitud laste A-vitamiini ja magneesiumi staatuse. Nende tähtsate ainete puudus vähendab olulisel määral D3-vitamiini efekti. Kuna selline puudus pole ebatavaline ei ole välistatud et tegelikult oleks kaitseefekt olnud veel suurem.

Need tulemused ühtivad eksperimentaalsete uuringutega mis näitavad et D3-vitamiin, kui on olemas piisavalt suures koguses veres, aktiveerib valkainet nimega catheliciden mis olulisel määral töstab teatud vererakude (monotsüütide) võime tappa viiruseid.

On absurdne et Eesti raviamet ei ole veel ära jätnut oma aegunud ja puudilikult kinnatatut D-vitamiini dooseerimis normid.  Ei lubata rohkem kui 800 RÜ “mürgituse ohu tõttu” ka kui teatavasti keegi ei ole saanud mürgitatud päivitamisest mis võib anda kuni 20.000 RÜ ühe päeva jooksul.

Nende vananenud normide tõttu müüakse ainult 400 RÜ (=10 mcg) suuri D3 tablette.

Ärka üles raviamet!

D3-vitamin efektiivsem kui gripivaktsiin?

[Palun andestage võimalke keele vigade eest, vaadake “Mu keel” ülal]

Uurimine Japanis onleidnud et D3-vitamin kaitses 58% kasutajatest grippi eest.

Võrdleti 167 last kes võtsid 1200 Rahvusvahelist Ühikuid (RÜ) (Internaional Units) D3-vitamini kontrolligrupiga. Ainult 18  D3-d kasutavate laste seas põdesid grippi.

Allikas: Reuters Health 19 märts 2010.

KommentaarSee kaitsev effekt on suurepärane võrreldes gripi-vakstiiniga millel on küsitav või paremal juhul nõrk kaitsev efekt (vaadake “Gripivaktsiinide kaitsev efekt on küsitav“)

Uurimine hindab arvatasti alla D3 efekti kuna doos oli madal. Kuna D3-vitaminil on olulised immuunsüsteemi tugevdavad ja anitiviraalsed toimed, on põhjus arvata, et kõrgem doos oleks võinud kaitsta veel suuremat osa osalejatest selles uuringus.

Miks mitte teha uuringut Eestis näiteks 5000 RÜ-ga? Rahastada sellist uurimist oleks palju mõistlikum kui miljonite raiskamine gripivaktsiini hankimiseks.

John Cannel, juhtiv D-vitamini ekspert soovitab 10.000 RÜ D3 vitamini grippi puhul.

Kartus et on olemas mürgitamise oht on põhjendamatu (vaadake allmärkus).

Riigil on vaja ümber mõtelda

Gripivaktsiini kaitsev toime on nõrk ja halvasti tõestatud (vaadake Gripivaktsiinide kaitsev efekt on küsitav), ja tavaliselt kasutatud vaktsiindel, eriti nendel mis sisaldavad skvaleen (näiteks Pandremix), on kahjulikud toimed. Hiljuti keelas soome ära Pandremixi kastuatmise lastele alla 5 aastat tõsise neuroloogilise komplikatsiooni tõttu (narkolepsia), ja nüüd on Eesti otsustanud täitsa ära keelata Pandremixi kuni asi selgneb. Olen varem kirjutanud skvaleeni problemaatika kohta, vaadke skvaleen.

Riik peaks loobuma kõikide gripi vaktsiinide kasutamisest kuna nii nende kaitsev toime kui ohutus pole hästi kinnitatud.  Seda näitab näiteks nimetatud Pandremixi “ootamatud” komplikatsioonid Soomes. Kui oleks tehtud korralikud ohutuse uuringud oleksid nemad avastanud sellised komplikatsioonid. Nagu oleme varem õelnud on seagrippi üldine vaktsineeriimine elanikonna tervisega ekspirmenteerimine tundmatu tulemustega.

Tehtud uuring esitab võimalust, et D3-vitamin on olulisel määral parem alternatiiv kui vaktsineerimine.

On aga vaja veel uuringut selle kohta enne kui, teaduslikust lähtekohast, see efekt on rahuldavalt kindlaks määratud (teadus nõuab, et teatud tulemus peab olema korratud – replikeeritud – selleks et seda aktsepteerida tegeliku faktina).

Kuid see ei peaks takistama ametlikut soovitust D3-vitamini kasutada grippi ennetamiseks.

Riik on juba investeerinud miljoneid palju halvemini uuritud vaktsiini kasutamiseks ja järelikult ilmselt ei nõua tõhusat teaduslikut kinnitamist grippi ennetamise vahendite suhtes. Sellepärast oleks ebakonsekventne mitte ametlikult soovitada D3-vitamini kasutamist juba käesoleva uuringu alusel, eriti kuna nimetatud uuring vastab kõige kõrgematele teadusliku kvaliteedi normidele (randomized, prospective double-blind).

Veel uuringud

USA uuring leidis 90% vähenenut ohtu

Leiti 90% vähenenud külmetuste ja grippi ohtu kui võeti 2000 RÜ vitamiin D3 päevas.

Allikas: Aloia JF, Li-Ng M. Epidemic influenza and vitamin D. Epidemiol Infect 2007; 135:1095 – 1096

Kõrge D-vitamiini kontsentratsioon ennetas grippi

Kui D-vitamiini verekontsentratsioon oli vähemalt 95 nmol/mL (25(OH)-vitamiin D) vähenes akuutsete külmetuste ning grippi sagedus 2,7 kordselt võrreldes kontrolli grupiga. Gripi kestvus, kui põeti, oli lisaks 4 korda lühem aga grupp oli väike.

Allikas: Sabetta et al. Serum 25-hydroxyvitamin d and the incidence of acute viral respiratory tract infections in healthy adults. PLoS One.  5(6):e11088. (2010).

_______________________________________________

Allmärkus

D3 on turvaline

Raviamet on kaua pidanud rohkem kui 2000 RÜ D-vitamiini päevas ohtlikuna.

Terve keha päevitamise puhul võib tekkida kuni umbes 20.000 R.Ü. D-vitamiini nahas, mis kandub üle verde. Ka kui doos on 10 korda suurem kui Raviameti ülemäär, pole keegi saanud mürgitatud päivitamisest. (Tegelikult põhjendamata Kaliforina vettelpäästjate uuring leidis, nagu oodatud, et nendel polnud mürgituse märkid ka kui olid päikse käes terve päev.).

Eesti raviamet pole olnud üksi. EL-i ja USA raviametid, on kaua hoiatunud kõrgemate dooside eest kui 2000 RÜ, ja on soovitanud mitte kasutada rohkem kui 800 RÜ päevas. Õnneks on hiljuti nii EL-i kui USA raviametid muutunud mõistlikumaks, ja soovitavad nüüd kuni 4000 RÜ päevas.

Aga ka see “turvalisuse” doos on absurdselt madal. D3 mürgitamine tekkib alles väga suurte dooside võtimise puhul. Üks mees võttis 150.000-600.000 RÜ päevas kahe aasta jooksul ilma et ta suri, aga oli loomulikult korralik mürgitus (suure doosi põhjus oli et tablettid sisaldasid 430 korda rohkem D3 kui deklareeritud). See on aga ekstreemne juhus mis võib tuleneda sellest et mehel oli magneesiumi puudus ja siis D-vitamiin ei aktiveeru rakkudes.

Teised kogemused paistavad näidata, et umbes 40.000 tuhat päevas võib luua mürgitust, aga ei ole selge kui hästi see on kinnitatud, kuna D-vitamiin toob kaasa suuremat magneesiumi kasutamist ja hiljuti on pantut tähele et D-vitamiini mürgitamise sümptomid võivad tegelikult olla magneesiumi puuduse sümtpomid.

LD50 (doos mis tapab 50% katseloomades) on koerade juures 3520000 RÜ/kg. Vastav doos 50 kaaluva inimese juures oleks 176,000,000 või 440,000 kaplsid 400 RÜ sisaldusega (mida põhjendamata mürgituse kartuse tõttu müüakse apteegides). Ka see uuring annab põhjust arvata, et võime kannatada enam kui tuhat korda rohkem päevas kui 40.000 RÜ.

Igal juhul on väga selge, et 20.000 päevas pole üldse kahjulik, ja keha lõpetab tootma D-vitamiini päivitamise läbi kui kogus ületab seda tasemet. Mõned uurijad arvavad, et võibolla see doos on mida keha tegelikult vajab päevas optimaalseks funktsiooniks, aga veel pole olemas tõendeid selle kohta.

 

Suremas patsient taastus koheselt peale C-vitamiini teraapiat

[Palun andestage võimalike keele vigade eest, olen väliseestlane]

Inimene, kes oli gripist tuleneva suure kopsupuudulikusse tõttu suremas (ka neerud olid ütlenud üles), paranes ootamatult ja kiiresti pärast korduvate väga suurte C vitamiini dooside manustamist veeni (100 grammi päevas). Tegelikult tahtsid arstid lõpetada elushoidva ravi hapniku kehavälise manustamisega, sest tal oli kolm nädalat kestnud kopsu- ja neerupuudulikkus. Kuid tema sugulased ei nõustunud sellega enne, kui oli proovitud suurte C vitamiini doosidega ravi (viide 1).

Tulemus ei ole üllatav

Muidugi ei saa võtta ühte näidet tõestusena, kuid tulemus ei ole sellegipoolest üllatav, kuna ravi suurte antioksüdantide doosidega paistab olla loogiline lahendus, arvestades, et gripi kopsupõletik põhjustab väga suure oksüdatiivse stressi. Seda selgitasin lähedamalt blogis “Arvatav põhjus, miks endiselt terved inimesed võivad surra H1Ni grippi ”  .

Lisaks vabade radikaalide kudedekahjustavale toimele nõrgestavad need immuunsüsteemi ja võimendavad sellega infektsiooni. Sellepärast on sel juhul tähtis anda intensiivset ravi antioksüdantidega.

C-vitamiin on siin eriti kasulik:

Tal on mitu tähtsat toimet (viide 2):

  • Teda saab manustata piisavalt suures hulgas “meegadosides”, et neutraliseerida isegi väga suured vaba radikaalide hulgad. See võib nõuda 100-200 grammi päevas.
  • Isegi “megadoosides” on ta ohutu (väljaarvatud haruldase geneetilise häire puhul, n.n. G6PD-puudulikkus).
  • Uued uurimised on leidnud et C-vitamiinil paistab olla otsene viirusevastane toime, selleläbi et ta lülitab välja viiruste DNA-d või RNA-d, või takistab selle viiruse kokkupanekut.
  • C-vitamiin stimuleerib ka interferooni tekkimist, mis kaitseb viiruste eest.
  • C-vitamiin stimuleerib antikehade tekkimist.
  • C-vitamiin võimendab fagotsütoosi, mis eemaldab viiruseid.

Viited:

1. “Swine Flu – Case Report“ – kuidas päästeti patsiendi elu.

2. „Vitamin C as an antiviral – it is all about dose“, URL: http://orthomolecular.org/resources/omns/v05n09.shtml

_________________________________________________

Lisa 1

Veel üks suremas patsient taastus C-vitamiini teraapia abil

Suri järsult  ära kuna arstid keeldusid seda jätkata peale paranemist, ka kui on tuntud, et on vaja jätktata kõrgdoosi teraapiat kauemat aega seninii kui infektsion on täitsa mõõda.

Vaadake video selle kohta.

Lisa 2

Teade Eesti arstidele kes tegelevad H1N1 gripi raske kopsuhaiguse raviga

Ma olen 1 veebrualil saatnud infot selle ravimisvõimaluse kohta eesti arstidele Tallinnas ja Tartus kes tegelevad grippikopsupõletiku ravimisega.

Vaadake “Kriitilise kopsupuudulikuse ravi. Teaduslikud avastused selle patogeneesi kohta näitavad uutele võimalustele“.  Sama teksti pdf versioon siin.

Kas tõde skvaleeni kohta on mahasurutud?

Seda on siin oluline arutada, sest eestlastele pakutakse skvaleeni sisaldavat vaktsiini

[Palun andestage keele vigade eest, vaadke mu keel.]

Kokkuvõte

20 aastat tagasi poleks olnud kahtlust, et  eestlatele pakutud Pandremixi gripivaktsiinis sisalduv skvaleen põhjustab immuunsüsteemi häireid, mille tagajärjel tekkisid kudedevastased immuunsusreaktsioonid, n.n. autoimmuunhaigused. Seda olid kinnitanud mitmed eksperimentaaltööd .

Siis aga tulid uurimused, mis seda eitasid. See seostus sellega, et skvaleeni hakati kasutama vaktsiinides,  võimendamaks tema immuunsüsteemi ärritava toime tõttu vaktsiini antikehasid loovat toimet. Seda kasutati antraksi vaktsiinis, mida anti mitmesajale tuhandele USA sõdurile Lahesöjas. Siis tekkisid paljudel autoimmuunhaiguste sümptomid. Üle 100.000 neist on taotlenud seetõttu sõjaväelt rahalist kompensatsiooni (kokku miljardite dollarite suuruses summas).

Seoses sellega hakkasid tulema uurimused, mis eitasid skvaleeni autoimmuunhaigusi tekitavat efekti. Vaatamata sellele, et USA kongress (riigipäev) on korduvalt nõudnud USA sõjaväelt skvaleeni sisaldava vaktsiini ja autoimmuunhaiguste vahelise seose uurimist, on sõjavägi sellega viivitanud kuni 2009 (Lahesõda toimus 1990-91). Selle uurimuse järelduseks oli, et vaktsiin ei põhjustanud haigust. Uurimuse aruanne sisaldas aga nii mitmeid puudusi (metodoloogilisi vigu), et kongress lükkas selle tagasi ja nüüd oodatakse uut aruannet.Vahepeal on tulnud sõltumatuid uuringuid, mis näidavat seost autoimmuunhaiguste sümptomide ja skvaleeni sisaldava vaktsiini kasutamise vahel.

Ka vaktsiinitootjatel on skvaleeni suhtes suured finantshuvid. On dokumenteeritud, et kui vaja, on ravimitootjad tellinud oma toodete edendamiseks “soovitud uurimistulemusi” või on sponsorluslepingusse pandnud nõue, et uurija võib avaldada ainult tootja poolt heakskiidetud tulemusi (selle abil on salastatud tähtsaid kõrvalmõjusid, näide siin).

Järelikult näib olevat põhjust arvata, et uurimused, mis eitavad skvaleeni kahjuliku mõju, on petlikud.

Murettekitav on asjaolu, et eestlastele pakkutud Pandremix vakstiin sisaldab miljon korda rohkem skvaleeni kui ülal nimetatud antraksi vaktsiin sisaldas, mida anti USA sõduritele.

Vaktsiini tootja Smith-Kline-Glaxo väidab, et Pandremix vaktsiin, mida nüüd antakse eestlatele, on turvaline. Aga on põhjust arvata, et skvaleen, mida see vaktsiin sisaldab, võib tuua kaasa tõsiseid komplikatsioone autoimmuunhaiguste näol. Nende haiguste puhul tekitab keha immuunsüsteem omaenda kudede vastaseid antikehasid ja see toob kaasa tõsiseid kroonilisi tervisehäireid.

Algusest peale oli selge, et skvaleen on ohtlik

Skvaleeni kahjulikkus näis alguses (20 aastat tagasi) olevat mittevaieldav. Tuli üle 20 uurimuse, mis näitasid, et süstitud skvaleen on kahjulik, ja asi näis selge ja loogiline. Oli selge, et skvaleen ärritab immunsüsteemi ja teati, et sellised ärritused võivad viia immuunsüsteemi tasakaalust välja ja sellega luua immuunsusreaktsioone omaenda keha vastu – autoimmuunhaigust, näiteks reumat (vaadake ka allmärkus nende haiguste kohta). Seepärast näis see skvaleeni mõju loogilisena ja skvaleeni kasutati uurimise otstarbel isegi autoimmuunreaktsioonide loomiseks hiirte juures. Aga hiljem tulid uurimused, mis näisid skvaleeni kahjulikku mõju eitavat.

Tõde allasurutud?

Kuidas sai kord selgena ja hästi kindlakstehtuna näiv asi muutuda vaieldavaks?

Kas see oli seotud skvaleeni kasutamisega vaktsiinides, mis algas 1990 aastate alguses?

Kas oli põhjus kahtlustes, et USA sõdurid, kes said skvaleeni sisaldavat antraksi vaktsiini, põdesid immuunhaigusi? 1997 oli üle 100.000 sõduri taotlenud kompensatsiooni kehalise kahju eest, nende seas olid mitmed raskesti halvatud. Haigust nimetati Gulf War Syndrome (GWS).

Tulane Ülikool USA-s leidis, et nende sõdurite seas, kes olid haigestunud peale skvaleeni sisaldava vaktsiini saamist, olid 95 protsendil skvaleeni antikehad (mis võivad tekitada autoimmuunsust), väljavõte:

“The substantial majority (95%) of overtly ill deployed GWS patients had antibodies to squalene. All (100%) GWS patients immunized for service in Desert Shield/Desert Storm who did not deploy, but had the same signs and symptoms as those who did deploy, had antibodies to squalene,” . “In contrast, none (0%) of the deployed Persian Gulf veterans not showing signs and symptoms of GWS have antibodies to squalene.” (Kokkuvõtte sellest uurimusest leiate siin)

On ilmne, et USA sõjaväel oli suur põhjus eitada skvaleeni kahjulikku mõju, sest muidu oleksid nad pidanud maksma miljardeid nendele, kes olid põdenud GWS-i.

USA uurija Dr. Mery Nass on kritiseerinud sõjaväe keeldumist skvaleeni mõju korralikult uurida. 1999, viis aastat peale Lahesõda, oli GWS kohta tehtud 166 uurimistööd. Dr Nass leidis oma üllatuseks, et mitte ükski neist ei käsitlenud GWS-i seost skvaleeni sisaldava antraksi vaktsiiniga. Peale seda avastust, millest ta teatas USA kongressile, nõudis kongress korduvalt, et sõjavägi teeks uurimuse vaktsiini kasutamise seose kohta GWS-iga, aga  2007 polnud seda ikka veel tehtud (2009 tuli söjaväe uurimisaruanne, mis väitis, et GWS-i pole olemas, aga selles olid mitmed ja olulised metodoloogilised vead (vaata allmärkus), ning hiljuti nõudis USA kongress selle aruande ülevaatmist).  Oma tunnistuses USA kongressi ees 2007 kirjutab dr. Nass ka, et USA sõjaväe arvamus, nagu poleks skvaleeni sisaldava antraksi vaktsiini kasutamise  ja GWS-i vahelise seose uurimine põhjendatud, on vastusolus kolme sõltumatute eksperide paneeli järeldustega. Ta leiab  USA Kaitseministeeriumi (DoD) uurimuses suuri puudusi:

Studies performed by the Defense Department since 1998 have uniformly found the anthrax vaccine to be safe, as did one Institute of Medicine (IOM) Committee funded by the Defense Department.  However, that committee chose to ignore all anthrax vaccine-related studies of Gulf War illnesses,[17] and also failed to use the traditional weight-of-evidence approach.[18] The DoD studies are filled with methodological errors, as outlined by FDA in the vaccine label.[19] Yet it was these studies that formed the primary basis for the 2002 IOM report used by DoD to validate the vaccine’s safety.

Tsitaadi kokkuvõtte: USA ravimiteamet FDA on leidnud, et kaitseministeeriumi uuringud antraksivaktsiini kohta on täis metodoloogilisi vigasid. Siiski oli see uurimus aluseks DoD teatele, mis kinnitab vaktsiini turvalisust.

Dr Meryl Nass leiab, et on olemas uuringud, mis eitavad DoD arvamust, et antraksi vaktsiin on ohutu:

“..non-DoD studies suggest the anthrax vaccine was a contributor to Gulf War illnesses, and a cause of multiple chronic medical problems.  These studies include one by Unwin et al., which found British anthrax vaccinations to have increased the risk of chronic Gulf War illnesses by 50% in Gulf War veterans, and by 230% in a small cohort of vaccinated Bosnia veterans.[22] The Canadian Department of National Defense hired a contractor to investigate Gulf War exposures and subsequent illnesses.  Anthrax vaccine recipients had a 92% greater chance of developing chronic fatigue than unvaccinated veterans.[23]

Tsitaadi kokkuvõtte: Briti uurimus leidis, et [skvaleeni sisaldavat] antraksi vaktsiini saanud sõduritel oli 50% kõrgem risk põdeda GWS-i. Grupil, kes sõdis Bosnias, leiti isegi 230% suurem risk. Kanada Kaitseministeeriumi uuring leidis, et antraksi vaktsiini saanud sõduritel oli 92% suurem risk põdeda kroonilist väsimust (üks GWS sümptomitest) kui neil, keda polnud vaktsineeritud.

Teadusajakiri Science esitas samuti kahtlusi, et USA sõjavägi suurub maha tõde GWS kohta:

Questions about the Pentagon’s ability to objectively study Gulf War illness have dogged the department for years and spawned numerous conspiracy theories. Removing those doubts has proven difficult. Just 6 weeks ago, an independent panel reported that the Pentagon had worked “diligently … to leave no stone unturned.” But that conclusion was spoiled by nasty disputes among panel members and staff, some of whom charge that its review was flawed and anything but independent.” [Enserink M. Medicine: Restoring Faith in the Pentagon. Science 2001;291(5505):816.]

On selge, et ei saa usaldada USA Kaitseministeeriumi arvamust, nagu ei oleks skvaleeni sisaldav vaktsiin põhjustanud immuunhaigusi sõdurite seas.

Teine tähtis grupp,  kellel on suur huvi alla suruda tõde skvaleeni ohutuse kohta, on need ravimitootjad, kes kasutavad skvaleeni oma vaktsiinides, sealhulgas eestlatele pakutud Pandremixi tootja Smith-Kline-Glaxo.

On teada, et suurettevõtted on korduvalt, kui nende huvid teatud valdkonnas on olnud ohustatud, üritanud luua muljet, s.h. uuringutulemuste võltsimisega, et uurijad on erinevatel arvamustel, mistõttu asi näib olevat “kontroversiaalne”.

Nagu varem öeldud, on “tellitud uurimistulemused ja uurijate arvamused” suur probleem täna USA-s, kus enamus ülikoolidest ja uurijatest sõltuvad suurettevõtete toetusest (vaadake näiteks Drug Companies & Doctors: A Story of Corruption ja minu artikkel Dysfunctional science – Towards a “pseudoscientfic world order” (2000) ning “How industry manipulates science“).

On ilmselt põhjust arvata, et skvaleeni kahjulikkuse küsimuse muutmine vaieldavaks võib olla kunstlikult loodud illusioon vaktsiinide edendamiseks.

Igal juhul on olemas eksperimentaalseid ja kliiniliseid uuringuid, mis on leidnud, et skvaleen võib tekitada tõsiseid autoimmuunseid haigusi. Seeetõttu on hästi põhjendatud olla asjaga ettevaatlik – nagu olid saksa sõjaväe eksperdid.

Neile, kes ei tea, mida uskuda, annan lihtsa juhtnööri:

Juhtnöör “kontroversiaalsete” uurimuste hindamiseks

Kui on olemas uurimistulemused, mis näitavad, et teatud suurt kasumit andev toode on kahjulik,  ja samas on  olemas ka uuringud, mis seda kahjulikkust eitavad, on hästi põhjendatud arvata, et viimane uuring on võltsitud. Sama kehtib juhul, kui toote kasutamine on toonud suure hulga inimeste seas kaasa tõsisedid haigusi.

Lõppjäreldus

On selge, et on olemas suured finantsilised põhjused tõde mahasuruda skvaleeni ohtlikkuse kohta. Skvaleeni sisaldava, USA sõduritele süstitud antraksi vaktsiini asjas on selge, et seda on süstemaatiliselt alla surutud, ning uuring on sisaldanud palju eksitavaid vigu, mis tekitab kahtluse, et tõde  skvaleeni ohtlikkuse kohta tahtakse niiviisi varjata.

On ka selge, et sõltumatud uuringud on leidnud skvaleeni sisaldava vaktsiini ja autoimmuunhaiguse sümptomide vahelise (GWS puhul) seose.

Seepärast on põhjust arvata, et uurimus, mis eitab, et skvaleeni süstimine on kahjulik ja võib tuua kaasa tõsiseid kroonilisi autoimmuunhaigusi, ei ole usaldatav.

Eestlatele pakutud vaktsiinis skvaleeni sisaldus miljon korda suurem

Kõige tõsisem on asjaolu , et eestlatele pakutud vaktsiin võib olla olulisel määral kahjulikum kui nimetatud antraksi vaktsiin. Viimases oli skvaleeni kogus miljon korda väiksem kui Eestis nüüd pakutud SGK Pandremix vaktsiinis (teises pakutud vaktsiinis pole skvaleeni ega elavhõbedat), vaadake (Dr Bruun Larsen)..

LISA

Saksa peaminister ja valitsus sai skvaleenivaba vaktsiini

Lisaks tahan ka nimetada, et leidsin just kinnituse, et mitte ainult saksa sõjaväe sõdurid vaid saksa valitsuse liikmed, kaasarvatud peaminister Merkel, said skvaleeni ja elavhõbeda vaba vaktsiini, vaadake “German government to get special vaccine“. Samal ajal eitas saksa tervishoiuminister, et skvaleen on kahjulik.

Tekib kahtlus, et võib-olla on olemas kaks “tõde”: ametlik, mis eitab skvaleeni kahjulikkust, ja teatud valitsustele kättesaadavad, (USA sõjaväe finantshuvide kaitseks) salastatud andmed, mis kinnitavad, et skvaleen on kahjulik. Igal juhul on olemas faktid, mis näivad seda kinnitavat.

_____________________________________________________________

Allmärkused

Metodoloogiliste vigade kohta

Teaduslikus uuringus võib tekkida mitut laadi vigu, mis viivad valedele järeldustele. Tavaline viga on, et ei võrrelda võrdseid gruppe. Näieks võib tervete kontrolligrupi tervis olla ebapiisavalt kontrollitud, nii et tegelikult olid osa neist haiged. Sel juhul võib kontroll- ja haigestunute grupi vaheline vahe väheneda või kaduda. Sellise uuringu järeldus, et teatud mõju, näiteks skvaleeni süstimine, ei muutnud olukorda, on siis vale. USA Kaitseministeeriumi uuring skvaleeni sisaldava vaktsiini kohta oli täis selliseid vigu, ja seetõttu ei ole nende järeldus, et skvaleen ei ole kahjulik, õigustatud.

Muide, mitmetes varasemates gripivaktsiinide uurimustes on olnud selline viga, et vakstineeritud grupp koosnes noortest ja tervetest, aga vaktsineerimata grupis olid vanemad inimesed, kes haigestuvad kergemini grippi. Tulemus, et vaktsineerimata inimeste grupis põdes grippi oluliselt suurem osa kui vaktsineeritute grupis, ei ole siis usaldatav. See võib lihtsalt tuleneda noorte suuremast vastupanust. Dr Thomas Jefferson on leidnud, et selliseid olulisi vigu on mitmetes gripivaktsiinide kohta tehtud uuringutes, vaadake “Gripivaktsiinide kaitsev efekt on küsitav“.

Tagasi

Autoimmuunhaiguste kohta

Tavalisemad sellised haigused on:

  • Reumaatiline liigeste põletik (arthritis rheumatoides). Tabab: liigeseid, ja haruldaselt nahka ja kopsu.
  • Lupus Erythematodes. Tabab: liigeseid, südant, neerusid,  aju, nahka ja ka teisi organeid.
  • Slceroderma. Tabab: nahka ja vahel kopsu.
  • Sjögreni sündroom. Tabab: sülje- ja pisaranäärmeid ning liigeseid
  • Diabetes tüüp 1 (noorsoo diabeet)
  • Hashimoto kilpnäärme põletik
  • Multipel skleroos (MS). Tabab: närvisüsteemi. Arvatakse, et autoimmuunreaktsioonid selle haiguse puhul on tavaliselt sekundaarsed teatud viiruse infektsioonile, milles viiruse antigeen provotseerib närve ründavaid antikehasid.
  • Arteritis temporalis. Tabab: suured arterid peas, kaasaarvatud silmades, mis võib tuua kaasa nägemise kaotuse.
  • Addisoni haigus. (Kõrvalneerud)

Kuigi haruldane, on järgmine sündroom seostatud gripivaktsiinidega:

    • Guillain Barree sündroom. Tabab: närvisüsteemi, võib tuua kaasa täieliku paralüüsi, mis võib lõppeda surmaga. Olen teadlik juhtumitest nii Rootsis kui Saksamaal, kus Pandremixiga vaktsiineeritud inimesed haigestusid sellesse peaaegu kohe pärast süstimist.

Tagasi

kompensatsiooni

Saksamaa müüb gripivaktsiini ära vähese järelküsimuse tõttu

Ainult 3,8 protsent sakslastest on vaktsineeritud seagrippi vastu (26 jaanuaril). Suur vastupanu vaktsionatsiooni vastu tekkis kui avastati, et sõjavägi sai skvaleeni ja elavhõbevat vaktsiini mida rahvasele ei hangitud.

Selle tõttu on Saksamaa olnud sunnitud ära müüma suur osa oma sisseostetud vaktsiinist.

Vaktsineeritute seas on 48 isikut surnud seoses vaktsiineermisega.

Allikas: “Information zu Verdachtsfallberichten von Nebenwirkungen und Impfkomplikationen nach Anwendung der in Deutschland zugelassenen Schweinegrippe (H1N1)-Impfstoffe. 19. Januar 2010“.

Lühikokkuvõtte saksa keeles: http://www.schweinegrippe-h1n1.seuchen-info.de – Otsige üles “News von 26.01.2010”

Saksa Arstide liit oli ka vastu

“Bundesärztekammer” oli juba septembris kriitiline ja ütles muuseas et nendel “on kahtlus, et jälle saavad ravimitootjad oma lobbyistide abil suured kasumid.” Nende asepresident Dr. Cornelia Goesmann, ütles et seagrippi asi “on hysteerislise paanika loomine ilma tegelikut põhialust“.

Allikas: Widerstand gegen Schweinegrippe-Impfung in Deutschland wächst

Kommentaar

Tegeliku surmajuhtumiste arvu on raske kindlaks määrata, kuna need komplikatsioonid mida autoimmuunhaigused kohe toovad kaasa ei anna alati algusel suurel määral märku aga võivad lõpuks lühendada elu.

Samal põhjusel on võimati kindlaks määrata, kas skvaleeni siisaldav vaktsiin on kindel lühajaliste uuringute alusel. Selliseid uuringuid pole tehtud skvaleeni sisaldava “Pandremix” vaktsiini kohta, mida nüüd antakse eestele. Siiski väidab selle vaktsiini tootja, et nende “kliinilised uuringud” näitavad et vaktsiinil on väga vähe negatiivseid kõrvalmõjuid.  Oleks olnud sensatsionaalne kui nemad oleksid väitnud midagi muud, kuna negatiivne tulemus vaktsiini turvalisuse kohta oleks toonud kaasa miljardite kahjumeid.

Saksa sõjavägi keeldus kasutada eestis tarvitatud gripi vaktsiini

Otsustati kasutada skvaleeni- ja elavhõbevabat gripivaktsiini

[Palun andestage võimalike keele vigade eest, vaadake “Mu keel“]

Küsimus oli just sellest skvaleeni ja elavhõbedat sisaldavast vaktsiinist (SmithKlineGlaxo oma), mida nüüd Eesti tervishoid pakkub rahvale.

See otsus äratas suurt tähelepanu Saksamaal. Viroloog Alexander Kekule ütles ajalehes “Die Welt”, et sellega on armee andnud tervishoiuministeeriumile lõõgi vastu näkku. Lisas ka et se oli “Õige otsus”. Ta leidis, et saksa sõjaväe arstid “lihtsalt on olnud targemad.” [kui tervishoiministeeriumi nõunikud]

Opiniooni surve tulemusena, eriti arstide poolt, on saksa tervishoiuminister Ulla Schmidt otsustanud hoiatada raseduses naised sellise vaktsiini kasutamise eest. Selle tagajärjel oli ainult 15% saksa arstid lasnud ennast vaktsineerida (kuni 8 detsembri keskeni). Vaadake ka järgmist postitust “Saksamaa müüb grippivaktsiini vähese järelküsimuse tõttu“.

Allikas:”Soldaten bekommen anderen Grippe-Impfstoff” (Die Welt)

Skvaleen – autoimmuunsust tekitav aine

Skvaleen on loomulik aine, mis  on olemas inimkehas ning ka näiteks oliiviõlis. kui teda süüakse, ei tekki probleemid, aga kui teda süstitakse kudedesse tekkib immunreaktsioon skvaleeni vastu (vaadake ka alamärkuse skvaleeni kohta). On eksperimentaalselt kinnitatud et skvaleeni süstimine toob kaasa nn autoimmunaigust (rheuma kujul) rottides. See on nii hästi kindlaks tehtud, et skvaleeni süstimine on standartne meetod autoimmuunhaiguste loomiseks eksperimentaal-loomade seas (mida siis kasutatakse nende haiguste uurimiseks).

USA Tulane ülikool leidis, et skvaleni antikehad leidusid 95% sõduritestest  kes olid saanud skvaleenid sisaldavat vaktsiini süstid, ja olid peale seda haigestunud rheumatilistes haigusteses (Golf War Syndrome – Golfi Söja Sündroom). Aga sõduritel kes olid terve polnud skavaleeni anitkehad. Tegid ka teised põhjalikud uuirimsed asja kohta, mis kokku viisid kindlale järjeldusele, et skvaleen loob autoimmuunsust härrivat haigust. Selle kõrgkvaliteetse uurimise tagjärjel otsustas USA kongress 1994, et keelade skvaleeni kasutamist vaktsiinides.

Saksa keskkonnaspetsialistide organisatsioon (Ärtzteverband für Umweltmedizin), on hiljuti avalikus kirjas toonud esile skvaleeni ja thiomersaali (elavhöbet sissaldav lisa mis on ka olemas eestis kasutatud vaktsiinis) kahjulikud mõjud ja mainivad, et need on hästi tõestatud. Nemad seletavad, et kehas on skvaleen olemas rakkude seinades (osa skvaleeni molekülist moodustab rakku seinad), ja kui tekkib skvaleeni anitkehad, on oht, et tekkib autoimmuunsus keha rakkude seinade vastu mis kahjustab ja võib ära tappa rakku. Teatavad, et selline autoimmuunsus on seostatud tõsiste haigustega, kaasarvatud MS, ALS ja Guillain-Barré haigustega.

Vaktsiin võib luua suuremat  kahju kui grippi epideemia

Sellepärast on põhjust karta et halvemal juhul skvaleeni sisaldava vaktsiini (SmithKlineGlaxo) ulatuslik kasutamine võib suurendada tõsiste autoimmuunhaiguste arvu eestis, ja sellega luua suuremat tervisekahju rahva juures kui seagripp, mis on üks ajaloo kõige leebemate grippide seas.

Eriti problemaatiline on, et selle vaktsiini skvaleeni sisu on miljon korda suurem kui vakstsiini oma mida seostati autoimmuunsete haigustega USA sõdurite seas (Dr Bruun Larseni avastus).

Nagu Europarlamendi tervishojukommitee esimees, Dr. Wodarg rõhutab, pole tehtud ühtegit teaduslikult kvaliteetset testi vaktsiini turvalisuse kohta, vaadake mu eelmist bloggi “Teadurite organisatsioon: “Sea gripp – teeseldud pandeemia”” .

Nagu varem siin selgitatud, ja ka Dr. Wodarg mainib, pole rahuldaval määral tõestatud, et vakstiinil on oluline gripiennetav toime. Arvan, et oleks rahva tervishoiu lähtekohast parem üldse mitte vaktsiini kasutada, kuna paistab olla paremini tõestatud et gripi vaktsiinidel on kahjulikud kõrvalmõjud kui et nemad kaitsevad grippi vastu.

Gripi infektsioon loob väärtuslikut kaitset

Kuna H1N1 gripp on ebatvaliselt leebe (näiteks rootsis sada korda madalama suremusega kui tavalisel gripil), paistaks selline otsus õigustav.

On kindlaks määratud, et loomulik infektsioon loob mitmeaastalist kaitset (ka kui mitte täielikut immuunsust) tulevate sama gripi liigi infektsioonide vastu. Sellepärast arvavad uurijad, et põhjus mispärast  enamus vanematest inimestest ei ole põdenud intensiivsesse grippi, on et nendel on olemas kaitse H1N1-grippidest mis kadusid ära üle 30 aastat tagasi. Noorematel pole sellepärast üldse seda kaitset.

Loomulik infektsioon kaitseks  tõenäolikult, pikkemas perspektiivis,  suuremat arvu inimesi grippi surma eest kui tänane vaktsineermiskampaania.

Arvatakse, et  H1N1-grippid võivad tulevikus muuta olulisel määral aggressivsemaks kui tänane “seagripp”.

Sel määral kui vaktsiin kaitseb infektsiooni vastu (mis on küsitav), takistaks massiline vaktsineerimine sellilse immuunsuse loomist.

Järeldused kokkuvõtlikult:

1. Paistab olla soovitav jälgida saksa sõeväe eeskuju, ja koheselt ära jätta skvaleeni ja elavhõbedat sisaldavate grippivaktsiinide kasutamist (SmithKlineGlaxo vaktsiin).

2. Oleks arvatavasti parem üldse jätta vaktsineerimist ära ka teiste vaktsiinidega H1N1 gripi vastu, kuna see takistab (sel määral kui vaktsiinil on kaitsev toime, mis on küsitav) väärtuslikku pikkajalise immuunsuse loomist tulevate H1N1 grippide vastu eesti rahva seas.

Vastupanu loomine sellel loomulikul viisil on tõeliselt väärtuslik “massivaktsinatsioon”, kuna arvatakse, et H1N1-grippid võivad muuta kardetavaks tulevikus.

_________________________________________________________

Olen 28 jaanuaril saatnud teade Eesti Sotsiaalminitrile Hanno Pevkarile ja Tervishoiukanslerile Ivi Normetile selle blogi kohta.

_________________________________________________________

Lisa 29 jaanuaril:

Saksa peaminister ja valitsus sai skvaleenivabat vaktsiini

Leidsin just kinnituse, et mitte ainult saksa sõjaväe sõdurid vaid saksa valitsuse liikmed, kaasarvatud peaminister Merkel, said skvaleeni ja elavhõbedavabat vaktsiini vaadake “German government to get special vaccine” (allikas on usaldusväärne saksa ajaleht Der Spiegel).

Üks allikas mainib, et ka saksa pandeemia kriisi kommiteed said seda vaktsiini. See paistab tõenäolik kui isegi ministrid said skvaleenivabat vaktsiini, kuid selle kohta ma ei ole veel leidnud kinnitust mujalt.

__________________________________________________________

Alamärkused

Skvaleen

Skvaleen on süsivesinik mis on ehituskivi kolesterooli, steroid hormoonide ja D-vitamiini sünteesis kehas. On olemas hai maksa õlis, oliivölis ja teistes taimsetes õlides, ning muuseas riisi koores, nisu idudes, ja oliivides.

Kui teda süüakse ei tekki probleemid. Aga kui teda viiakse otse kudedesse süstimise läbi, on tal immuunsüsteemi ärritav toime. Seda kasutatakse vaktsiinideks selleks et luua tugevamat immunreaktsiooni vaktsiini antigeenide (viiruse või bakteri osad või terved viirused) vastu, selleks et tekkiks suuremat arvu antikehasi antigeeni vastu.

Probleem on, et see immuunsüsteemi ärritav toime võib ka tuua kaasa et immuunsüsteem loob antikehasi ka skvaleeni vastu. Kuna skvaleen on olemas keha kudedes, tekkib sel juhul põletlik kudedes – autoimmuun haigus.

Kõige tõsisem aga haruldane immuunreaktsioon närvisüsteemi vastu.

Siis tekkib Guillain-Barree sündrom mis võib tuua kaasa täieliku paralüüsi. Vaadake näiteks seda You Tube filmi ühe sportlase kohta kes sai seagrippi vaktsiini. Paremal juhul paraneb täiesti aga mõned jäävad krooniliselt halvatuks. Erandjuhul on see sündroom tappev.

Tagasi

Teadurite organisatsioon: “Sea gripp – teeseldud pandeemia”

Inglise erapooletu teadurite organisatsioon “Science in Society” saatis täna välja teate:  “Sea gripp – teeseldud pandeemia“. Mõned lõigud (palun andestage mu vigase rootsi-eestlase keele eest):

  • Rohkem kui pool expertidest, kes soovitasid WHO nimetada pandeemiaks on seoutud vaktssinitootjatega, kes on saanud tohutu suured kasumid grippi vaktsiinide ja ravimite müügist.”
  • Täpsemalt on 11 WHO 20 nõunikutest kes moodustavad WHO “Strategic Advisory group of Experts” (SAGE), saanud raha töö est mida nemad on teinud ravitootjate ülesandel, või on seotud nendega om ülikoolide läbi (see on ülikoolid keda ravimitoetajad sponsoreerivad – see on tavaliselt seotud tingimusega et uurijad tegutsevad sponsorite huvide kasuks).
  • Näiteks on üks nõunikutest, Professor Juhani Eskola, saanud 6,3 miljon EURi uurimistoetust Glaxo Smith Kline poolt.
  • Üks teine SAGE liikmetest, Dr Albert Osterhaus, juhib organisatsiooni “European scientists fighting influenza”. Seda finantsieerivad vaktsiinitoojad, kaasarvtud Baxter, Crucell, Novartis, Hoffmann-La Roche, MedImmune, Nobilon, Sanofi Pasteur, MSD, Glaxo SmithKline ja Solvay.

Tsiteeritakse ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) tervisekomitee esimeest, Dr Wolfgang Wodargi, keda oleme varem nimetatud selles bloggis. Lõik tema esildisest Euroopa Nõukogule (ka eestikeelses tõlges allpool):

“In order to promote their patented drugs and vaccines against flu, pharmaceutical companies have influenced scientists and official agencies, responsible for public health standards, to alarm governments worldwide. They have made them squander tight health care resources for inefficient vaccine strategies and needlessly exposed millions of healthy people to the risk of unknown side-effects of insufficiently tested vaccines.”

Tõlge (palun andestage minu puuduliku eesti keele eest [vaadake “Mu keel“]), koos minu pool lisatud kursiveerimisega.

“Eesmärgiga et edendada om patenteerituid gripivastaseid ravimeid ja vaktsiine on ravimitetootvad ettevõtted mõjutanud teadureid ja ametlikke organisatsioone, kes vastutavad tervihoiu eest, selleks et nemad looksid hirmu maailma valitsuste seas. Nemad [tootjad] on pannud neid [teadureid ja metnike] raisata puudulikke tervishoiu resursse ebaefektiivsetele vaktsiinidele ja on põhjendamatult seadnud hädohtu miljoneid terveid inimesi ebapiivasalt testitud vaktsiinide kasutamise tõttu.”

Dr Wodarg on epidemioloog ja kopsu haiguste spetsialist, ja sellega eriti pädev asja hinnata (vaktsiinide hindamisel kasutatakse tavaliselt epidemioloogiliseid uurimismeetodeid mis on üsna keerukad – kerge teha vigu).

Allikas: Swine Flu – a “Faked pandemic”

Kommentaar

Ilmselt teab Dr. Wodarg, et gripi vaktsiinide uuring on imelikul kombel vigu täis, mille tõttu on mitmes uurimistöös tekkinud põhjendamata mulje, et vaktsiinil on grippikaitsev mõju. Nende puudulikute uuringute suure arve tõttu tekkib kahtlus, et need “vead” ei ole juhuslikud.

Lisaks teab tema arvatavasti et SmithKline&Glaxo vaktsiin (mida kasutataksse Eestis) sisaldab skvaleeni, mille kohta on esitatud kahtlusi et on kahjulik. Saksa sõjaväe meditsiini eksperdite hinnangu tulemusel otsutati isegi mitte anda saksa söjväelastele skvaleeni sisaldavat vaktsiini, vaadake järgmist bloggi.

Ilmselt teab Dr. Wodarg, et gripi vaktsiinide uuring on imelikul kombel vigu täis, mille tõttu on mitmes uurimistöös tekkinud põhjendamata mulje, et vaktsiinil on grippikaitsev mõju. Nende puudulikute uuringute suure arve tõttu tekkib kahtlus, et need “vead”, ei ole juhuslikud.